1. ÜLDOSA
Käesolevad tuleohutusnõuded on kohustuslikud täitmiseks kõigile ettevõtte töötajatele ja õpilastele.
2. TULEOHUTUSALANE JUHENDAMINE
2.1. Sissejuhatav ja esmane tuleohutusalane juhendamine
Sissejuhatava ja esmase tuleohutusalase juhendamise peavad läbi tegema kõik töötajad ja õpilased.
Sissejuhatava tuleohutusalase juhendamise viib läbi määratud spetsialist töötaja tööle võtmisel ja õpilase õppima asumisel.
Sissejuhatava juhendamise käigus peavad juhendatavad tutvuma:
1. asutuse üldise tuleohutusjuhendiga,
2. võimalike tulekahjupõhjustega ning nende vältimise meetmetega,
3. tegutsemise korraga tulekahju või muu õnnetuse korral ja evakuatsiooniplaaniga
Esmase tuleohutusalase juhendamise töökohal ja praktikakohal viib läbi ettevõtte- või struktuuriüksuse juht või tema määratud ametiisik.
Töökohal tuleb tutvustada allüksuse tule- ja pahvatusohtlikkust, tuleohutusnõudeid, olemasolevaid tuletõrje ja päästevahendeid, tulekahjust teavitamise viisi, ja tegutsemist ohu korral.
2.2. Sissekanne tuleohutusalase juhendamise kohta
Tuleohutusalase juhendamise korral tehakse iga isiku kohta tööohutuspäevikusse sissekanne.
2.3. Tuleohutusalase juhendamise perioodilisus
Tuleohutusalase juhendamise perioodilisuse määrab ettevõtte- või struktuuriüksuse juht sõltuvalt objekti tuleohtlikkusest. Vähem tuleohtlikel objektidel võib piirduda ka esmase juhendamisega.
2.4. Täiendav tuleohutusalane juhendamine
Täiendava tuleohutusalase juhendamise viib läbi struktuuriüksuse juht:
1) tuleohutusnõuete ja -juhendite sisu muutmise korral;
2) objekti tuleohutusrežiimi muutmise korral;
3) tehtava töö või tegevuse iseloomu ja kasutatavate materjalide tuleohtlikkuse suurenemise korral;
4) enne isikute suunamist tuleohtlikule tööle (tuletöö ajutises kohas), millega kaasneb tuletöö kirjaliku loa vormistamine;
5) pärast tulekahju või muu õnnetuse toimumist.
6) töös pikaajalise vaheaja korral.
3. TERRITOORIUM, HOONED, RAJATISED JA RUUMID
3.1. Juurdepääs
Juurdesõiduteed, läbisõidukohad ja juurdepääsud hoonetele, rajatistele, tuletõrje- ja päästevahenditele ja veevõtukohtadele peavad olema vabad ning aastaringselt kasutamiskõlblikus seisukorras.
3.2. Nõuded territooriumile
Objekti territoorium peab olema korrastatud, tootmis- või olmejäätmeid tuleb hoida selleks määratud ja kohandatud kohtades.
Suitsetamine üldkasutatavates ruumides, plahvatus- või tuleohtlike ruumidega objektidel on keelatud. Suitsetamine on lubatud ainult selleks eraldatud, sisustatud ja tähistatud ruumides.
Jäätmete ja prahi põletamine on lubatud ainult tuletöö loa vormistamisel.
Tahkekütust, põlevmaterjale ja taarat ei ole lubatud hoida hoonetele ja rajatistele lähemal kui 4 meetrit. Sõidukid tuleb parkida selleks määratud kohas vähemalt 4 meetri kaugusel hoonetest ja rajatistest.
Territooriumil ei tohi:
1) ladustada hoonete ja rajatiste vahelistesse tuleohutuskujadesse põlevmaterjale, põlevpakendis seadmeid ja taarat ning parkida transpordivahendeid ja muud tehnikat;
2) teha tule- ja plahvatusohtlikku tööd väljaspool spetsiaalselt selleks otstarbeks seadistatud kohta;
3) ladustada põlevainet ja -materjali elektriõhuliini alla ja lähemale kui masti poolteistkordse kõrguse kaugusele sellest;
4) valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsiooni;
5) tankida mootorsõidukeid hoiu-, hooldus- ja remondikohas ning ladude territooriumil;
6) põletada kulu ilma tuletöö loata.
3.3. Nõuded hoonetele, rajatistele ja ruumidele
(1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja ruumides peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud.
(2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega.
(3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada.
(4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud.
(5) Laohoones peavad läbikäikude piirid ja materjalide ladustamise kohad olema põrandale märgitud hästinähtavate piirjoontega. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,9 m, väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune.
(6) Ventilatsioonikambreid, -filtreid ja õhujuhtmeid tuleb perioodiliselt puhastada tolmust ja neisse ladestunud jääkidest.
(7) Põlevaineid ja -materjale tohib tööruumides hoida koguses, mis ei ületa ööpäeva vajadust. Kõik põlevad jäätmed (paber, õlised pühkmekaltsud jms) tuleb tööruumides koguda kinnisesse nõusse ja pärast töö lõppu viia välja selleks määratud kohtadesse.
3.4. Nõuded viibimisel hoonetes, rajatistes ja ruumides
Tuleohtlikke töid (keevitus-, joote-, metallilõike-, kuumutustööd jms) tohib teha väljaspool selleks ettenähtud alalist tuletööde (keevitus) kohta vaid tuletöö loa alusel.
Hoonetes ja rajatistes ei tohi:
1) tõkestada evakuatsiooniteid, ülekäike hoone naabersektsioonidesse, väljapääse välisevakuatsioonitreppidele või redelitele;
2) jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada raskesti avatavaid sulgureid;
3) paigaldada evakuatsiooniteedele põrandakattematerjale, mis võivad süttida väikese kalorsusega süüteallika (põlev tikk, kustutamata sigaret jms) toimest;
4) trellitada hädaväljapääsuna kasutatavat akent;
5) paigutada kütust, põlevmaterjale ja -esemeid lähemale kui 0,5 meetrit kasutatavatest küttekehadest;
6) süüdata tuld põlevvedeliku abil;
7) ajutist elektrijuhtmestikku (välja arvatud ehitusel või ajutisel remondi- ja montaažitöökohal ning eriolukorras);
8) kasutada nõuetele mittevastavat elektripaigaldist;
9) kasutada keskkonnatingimustele mittevastavat elektriseadet;
10) kasutada mittestandardset elektrisoojendus- ja valgustusseadet;
11) hoida ja kasutada hoone keldris, pööningul või soklikorrusel põlevvedelikke, põlevgaase ja teisi plahvatusohtlikke põlevaineid;
12) hoida ventilatsioonikambris mis tahes seadmeid ja materjale;
13) kasutada põlevvedelikke ruumi koristamiseks ning riietus- ja muude esemete pesemiseks;
14) kasutada lahtist tuld kinnikülmunud veetorustike ja -süsteemide lahtisulatamiseks.
4. ESMASED TULEKUSTUTUSVAHENDID
4.1. Esmaste tulekustutusvahendite paigutus
Esmased tulekustutusvahendid tuleb ruumis paigutada nähtavatesse ja kergesti juurdepääsetavatesse kohtadesse võimalikult väljapääsu lähedale. Juurdepääs tulekustutusvahenditele ja elektrikilpidele peab olema vaba.
Esmaste tulekustutusvahendite asukoha tähistamiseks tuleb kasutada tuleohutusmärke.
Käsikustuti tuleb paigutada:
1) seinale nii, et kustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 meetrit ja uksest nii kaugel, et oleks tagatud ukse täielik avanemine;
2) tuletõrjekraani kappi, kasti, tuletõrjestendile, spetsiaalsele alusele või riputuskonksule nii, et selle kestal olev kasutamisjuhend oleks nähtav.
Iga töötaja ja õpilane peab teadma tulekustutusvahendite asukohta oma töökoha läheduses ja oskama neid käsitseda.
4.2. Esmaste tulekustutusvahendi- pulberkustuti kasutamine:
a) Tahkete esemete või materjalide kustutamisel suunata kustutusaine kõige intensiivsema põlemise kohta, kustutada tuld järkjärgult kustutaja eest tahapoole, ülalt alla n.ö. pühkivate liigutustega, kattes põlevate esemete pinna kustutusainega;
b) Lahtistes ja madalate äärtega nõudes süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu reservuaari siseseina.
Selliselt kustutades valgub kustutusaine alla ja katab põleva vedeliku pinna, isoleerides selle ümbritsevast õhuhapnikust ning kustutades põlemise.
c) Mahavalgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järkjärgult katta kustutusainega kogu põlev pind;
5. TULETÕRJEVEE VARUSTUS
5.1. Tuletõrje-veevõtukohtade järelevalve ja juurdepääs
Tuletõrje-veevõtukoht ja -hüdrant ning nende juurdesõiduteed tuleb tähistada.
Tuletõrje-veehoidlate, -veevõtukohtade ja -hüdrantide juurde viivad teed ning läbipääsukohad peavad olema igal aastaajal juurdepääsetavad.
Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud.
Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada.
6. NÕUDED TEGUTSEMISEKS TULEKAHJU KORRAL
6.1. Nõuded tegutsemiseks tulekahju korral
Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud:
l) teatama viivitamatult päästeteenistusele telefon 112:
a) tulekahju täpne aadress (asula, tänav, maja nr, hoone korrus);
b) mis põleb (elektriseadmed, kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi, pööning jne);
c) kes tulekahjust teatab (perekonnanimi, ametikoht) ja öelda telefoninumber, mille kaudu kutsuti välja tulekustutus- ja päästemeeskond;
2) lülitama välja töötav ventilatsioon ja elektrivool tulekahjukohas, v.a vajalike seadmete osas;
3) evakueerima ohtu sattunud inimesed ja vara;
4) asuma viivitamatult esmaste tulekustutusvahenditega tuld kustutama;
5) teatama juhtkonnale tulekahju tekkimisest ning tarvitusele võetud abinõudest;
6) tulekustutus- ja päästemeeskonna kohalesaabumisel juhatama selle tulekahjukohale ja teatama, kas inimesed on ohus, ja andma võimalikult täpset informatsiooni tulekahju asukoha ja võimalike ohtude kohta;
7) vajadusel näitama tulekustutus- ja päästetööde juhile kätte elektrikilbid ja üldlülitid, mille kaudu oleks võimalik välja lülitada elektrivool;
8) tõkestama kõrvalistele isikutele tulekahjukohale juurdepääsu ja võimalusel piirama tulekahjukoht tõkkelindiga või muul viisil;
7. ESMAABI
7.1. Põletused
Tegutsemine põletuste korral:
1) Päästa inimene ja kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu.
2) Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega.
3) Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu.
4) Tee põletushaavale puhas side.
5) Ära kasuta salve, ära ava ville.
6) Kaitse kannatanut mahajahtumise eest (ka suvel).
7) Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse.
8) Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse.
9) Kutsu kiirabi.
7.2. Kuumakrambid
Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1–3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas.
Tegutsemine kuumakrampide korral:
1) Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta.
2) Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse.
7.3. Kuumarabandus
Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi.
Tegutsemine kuumarabanduse korral:
Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama.
1) Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse.
2) Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega.
3) Jälgi kannatanu seisundit.
4) Kutsu kiirabi.
8. KASUTATUD KIRJANDUS:
1) siseministri 4. mai 1998. a määrus nr 7 «Kütteseadmete puhastamise tuleohutusnõuded» (RTL 1998, 195/196, 771);
2) siseministri 11. mai 1998. a määrus nr 8 «Nõuded tuletõrjeveevarustuse seadmetele» (RTL 1998, 195/196, 772);
3) siseministri 18. juuni 1998. a määrus 12 «Nõuded tuleohutusmärkidele ja nende vajadus» (RTL 1998, 214/215, 841);
4) siseministri 18. juuni 1998. a määruse nr 13 «Nõuded automaatsetele tulekustutus-, piksekaitse- ja suitsutõrjesüsteemidele» (RTL 1998, 214/215, 842);
5) siseministri 18. juuni 1998. a määrus nr 14 «Nõuded turvavalgustussüsteemile» (RTL 1998, 214/215, 843);
6) siseministri 18. juuni 1998. a määrus nr 15 «Tuletööde tuleohutusnõuded» (RTL 1998, 214/215, 844);
7) siseministri 30. juuni 1998. a määrus nr 19 «Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus» (RTL 1998, 220/221, 875);
8) siseministri 1. juuli 1998. a määrus nr 24 «Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele» (RTL 1998, 220/221, 880);
9) siseministri 3. juuli 1998. a määrus nr 25 «Tuleohutuse üldnõuded» (RTL 1998, 226/227, 915);
10) keskkonnaministri 15. juuni 1998. a määrus nr 46 «Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuete kinnitamine» (RTL 1998, 216/217, 854).
11) “Esmaabi töökohal”. Väljaandja OÜ TEN-TEAM , 2000.